a 39 oli kirjas, et võim kuulub Napoleonile. Valimisõigus meestel, alates 21-st eluaastast, va need, kes teenisid palga eest. Konsulaadi ajal valitses Prantsusmaal nn näiline demokraatia. 4 osaline seadusandlik võim, koosnes Senatist, Seadusandlikust Korpusest, Tribunaadist, Riiginõukogust. (Tähtsuse järjekorras). Seaduseelnõu algatas I konsul, saatis selle eelnõu Riiginõukogusse, mis töötas välja projekti selle seaduse kohta. Omakorda saadeti see projekt Tribunaati, arutas projekti, saatis edasi Seadusandlikusse Korpusesse, kes hääletas, kas võtta vastu või mitte. Peale hääletamist saadeti projekt Senatisse, kes pidid selle kinnitama. Kinnitatud projekt anti tagasi I konsulile, kes kuulutas selle välja. Taheti selle läbi näidata, et rahvas on ikkagi kaasatud riigitegevustesse. Napoleoni ajal deklareeriti, et maavaldused on puutumatud. Kindlustunne, et keegi ei saa võtta neilt maad ära. Kodanlased said enamiku maast revolutsiooni järel.
Tribunaat – üks eriline amet, mis ei kuulu kokku mitte ühegi teisega, mis seab kõik riigi liikmed õigesse vahekorda ja mis loob sideme ehk võrdse siseliikme kas valitseja ja rahva või valitseja ja suverääni vahel; või, kui vaja, kahe poole vahel korraga. Tribunaat ei ole polise olemuslik koostisosa ning ta ei tohi omada mingit seadusandlikku ega täidesaatvat võimu. Tribunaat mandub türanniaks niipea, kui ta usurpeerib täidesaatva võimu või kui ta tahab tühistada seadusi. Tribunaati, nagu ka valitsust, nõrgestab tema liikmete kasv. Kuigi ükski valitsus pole selle peale veel tulnud, saaks tolle nii kardetava organi võimuliialdusi kõige paremini vältida nõnda, et tal ei lastaks toimida pidevalt, vaid määrataks kindlaks ajavahemikud, mille kestel tema tegevus oleks peatatud. Kui riigi kriisiolukorra päästmiseks piisab valitsuse tugevdamisest, siis koondatakse valitsusvõim ühe või kahe valitsusliikme kätte. Kui aga hädaoht
annaabi.ee 
