jooksul siis automaatiliselt nad muutuvad punaseks ja see tähendab diskvalifitseerimist. Triatlon Eestis Eestis peeti esimene triatlonivõistlus 1984. aastal Vokal. Korraldajaks Aado Pekk, distants - 3,8km ujumine + 180km rattasõit + 42km jooks. Samal aastal toimus veel kaks triatloni. Ühe korraldas Rene Meimer Otepääl ja teise Enn Udam Harku järve ümbruses. Esimene triatloniga tegelev klubi moodustati 1987. aastal, nimeks Rahvaspordiklubi "Triatleet." Samal aastal osalesid Rene Meimer ja Mart Haruoja esmakordselt täispikal distantsil Euroopa Meistrivõistlustel Soomes, kus toimus ka Euroopa Triatloni Ühenduse - ETU Kongress. Kõrvuti teiste riikide lippudega seisis seal Eesti sini-must- valge (ENSV ajal). 8.detsembril 1988. aastal moodustati Eesti Triatloni Liit ja registreeriti Eesti Spordi Keskliidu liikmeks. Selleks ajaks oli tegevus laienenud. Eesti Triatloni Liidu
minna põllumajandusülikooli metsandust õppima. Kuid plaaniks see jäigi sisseastumiseksamitele ta nime igatahes kirja ei pannud. Täpsemalt mäletab Anu seda, kuidas vennas unistas keskkoolipäevil sellest, et suusarajal kordki Eesti esinumbritele Elmo Kassinile ja Urmas Välbele kandu näidata. Sest alles siis oli mõtet hakata veeretama mõtet pääsust liidu koondisse. Üksvahe, pärast kooli lõpetamist, kerkis võimalus, et Andrus Veerpalust võib saada triatleet. Ta osales koguni Prantsusmaal juunioride MMil. Kuid triatloni harrastamine käis õe sõnul üle kivide-kändude varustus oli kallis, ööbida tuli lennujaamades , mistõttu liisk langes ikkagi suusatamise kasuks. Andrus Veerpalu kahest õest noorem, Annika (27), tegeleb ratsutamisega. Ta on lõpetanud kiitusega põllumajandusülikooli loomakasvatuse eriala ning jätkab õpinguid magistrantuuris. Klassijuhataja mäletab elumeestest semusid
annaabi.ee 
