Kristliku kunsti tekkimine
mitmenäolisusega. Kristluse kolmainsus (isa, poeg ja pühavaim)
sümboliseerib jumalikku ühtsust. Jumal, tema poeg (tema liha ja veri, jumala
sõnumi kuulutaja maapeal – kristluse olulisim prohvet) ja püha vaim – kehatu
ja kolmest kõige ebamäärasem sümbol.
Kolmetisuse taustast: “Juba esiajaloolisel ajal kujutasid inimesed jumala olemust
polümorfsena. (…) Jumalat esitati kolmenäolisena, mis sümboliseeris looduse
triaadset elurütmi: õitsemist, viljade valmimist ja surma. Kristlaste usk Pühasse
Kolmainsusesse tuleneb hoopis teistsugustest lähtekohtadest.” (Onasch, Schnieper
2003: 27) “Kristlikud mõtlejad pidasid seda skemaatilist kolmesust täiuslikkuse
ilminguks ja ühendasid selle elava Kolmainsusega, mis hakkas vähehaaval ilmnema
ka ikoonikunstis.” (Onasch, Schnieper 2003: 28)
Rist. Kristluse üks kesksemaid sümboleid – rist – on samuti väga pika ajalooga