Meditsiiniajaloo konspekt
tasemele eksperiment tuleb mängu hiljem.
Tolleaegne arstiteadus püsis nelja kehavedeliku ja vastavate inimtüüpide analüüsi
tasemel. Tasakaalu kindlasktegemine toimunuks valdavalt uriini uurimise teel. Arstilt
18
oodati eeskätt diagnoosi ja prognoosi. Prognooside tegemine põhines teoorial haiguse
kriitilistest päevadest, mil haigus võib teha pöördeid halvenemise või paremuse poole.
Terapeutika põhines Hippokratese nö reziimi triaadil:
· dieteetika (lisaks dieedile, ka eluviisid, kliima);
· ravimid;
· kirurgia (aadrilaskmine nt).
Kasvas huvi anatoomia vastu, mis omakorda põhjustatud õppinud arstide huvist
kirurgia vastu. Üldiselt teatavasti (veel kaua aega hiljemgi) oli ühelt poolt ülikoolis
õppinud arsti (füüsikuse) ja teiselt poolt meistri käe all (käsitöö!) oma kutse
omandanud kirurgi-habemeajaja, vahel suur erinevus.
1363. aastal ilmus aga ühe esimestest ülikoolis õppinud kirurgidest, Guy de
annaabi.ee 
