V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
ses toas õigus istuda. Tooli kõrval akna juures seisis laud, mida kattis lindudega
väljaõmmeldud linik. Laual oli kirjutuslaua garnituur täis tindilaike, mõned
pärgamendipoognad, suled ja suur peenelt väljatöötatud hõbekarikas. Vähe eemal seisis
kantav ahi ja tumepunasest sametist palvepult, mida elustasid kuld-tupsud. Ja lõpuks võis
toa teises otsas näha lihtsat voodit kollasest ja roosakaspunasest damastist kattega ilma
kassikulla ja tressideta, ainult vähenõudlike narmastega. See oli see kuulus voodi, milles
Louis XI oma une- ja unetuseöid mööda saatis ja mida veel paarisaja aasta eest näha võis
ühe riiginõuniku juures, kus teda imetles vana proua Pilou, kes Arricidia ehk Kehastatud
Moraali nime all kuulsaks sai romaanis «Küros» *.
Niisugune oli see kamber, mida nimetati «redupai-gaks, kus Prantsusmaa kuningas Louis
oma palveraamatut loeb».
Hetkel, kui meie oma lugeja sinna viisime, oli tuba päris pime