"trepiukseni" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ta oli valges riides ja peas kandis ta valget loori. Ta astus aeglaselt ülemdiakoni poole, ise taeva poole vaadates. Nõiakits järgnes talle. Claude tundis end kivikambana, tal polnud jõudu põgeneda. Iga kord, kui vaim sammu edasi astus, astus ta sammu tagasi. Nõnda taganes ta trepi hämara võlvini. Ta tardus mõttest, et mustlastüdruk võib talle ka sinna järele tulla. Kui ta seda oleks teinud, oleks ta hirmust surnud. Kummaline kuju tuligi trepiukseni, jäi seal pilguks seisma, vaatas teravalt pimedusse, kuid ei näinud preestrit ja läks mööda. Surnuna näis Esmeralda palju suurem olevat kui elusana. Kuu paistis läbi ta valge riietuse. Claude kuulis teda hingavat. Kui ta mööda oli läinud, hakkas Claude treppi mööda alla minema samade aeglaste sammudega nagu äsja vaim. Ta arvas nüüd iseenesegi olevat vaimu: ta oli segane, juuksed peas püsti, kustunud lamp ikka veel käes. Keerdtrepi astmeid mööda alla laskudes kuulis ta