Eesti kunst keskajast klassitsimini
paigutati kirik ümber, mis oli selleks ajaks juba ümberehitatud ja ulatuslikult täiendatud. Algselt
suhteliselt väikese kooriruumiga, kuid mahuka kolmelöövilise pikihoonega basiilika.
Põhjaküljel lisati pikale 8-traveelisele pikihoonele veel neljas lööv, mis koosnes tugipiilarite
vahele ehitatud kabelitest. Läänefassaadi iseloomustasid kõrge aken, suur sügavale asetatud
peaportaal ja neli tugevat tugipiilarit, mille vastu toetusid 2 väiksemat poolümarat trepitorni.
Kitsad trepitornid paiknesid ka pikihoone idapoolses otsas kahel pool koori. Seal lisandus neile
veel teine trepitornide paarik, mis asus kõrgemal, kesklöövi viilumüüritistes. Romaanipärase
pikihoone võlvimise ja selleks vajalike kõrgseinte ehitamine toimus mõnevõrra hiljem, sellele
viitavad kõrggooti naturalistlikult käsitletud lehtkapiteelid, pseudotrifooriumi meenutav
kõrgseinte liigendus ja ümarturpadega servistatud kõrged 8-tahulised piilarid.
Jaanikirik: