A.dumas Kolm musketäri terve raamat
provintslase naeratusega, kes tahab head muljet jätta. Pääsenud ühest musketäride salgast
mööda, hingas ta palju vabamalt. Kuid ta mõistis, et inimesed pöördusid ümber ja
vaatasid talle järele. Esimest korda elus tundis d'Artagnan, kes seni enesest üsna heal
arvamusel oli olnud, et ta on naeruväärne.
Trepile iõudes oli asi veelgi täbaram: trepi esimestel astmetel lõbustasid ennast neli
musketäri allpoolkirjeldatud harjutustega, kuna kümme või kaksteist kaaslast
trepiplatvormil järge ootasid, et omakorda mängust osa võtta.
Üks musketär seisis ülemisel astmel, paljastatud mõõk käes, ja takistas või vähemalt
püüdis takistada teistel kolmel üles minemast.
Need kolm võitlesid väga osavalt oma mõõkadega esimese vastu. D'Artagnan pidas
mõõku algul vehklemis-florettideks ja arvas, et need on ümmarguste otstega. Varsti aga
nägi ta mõnedest kriimustustest, et otse vastupidi -- mõõgad olid teravaks ihutud ja iga
annaabi.ee 
