"trepiosast" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

mida kõlbaks kalliskivide pähe Isabeau-la-Thier-rye'le anda, ja tõukas siis ukse pärani, mida ta vend oma suurest armust lukustamata oli jätnud, jättis selle ka omapuhku lahti, aga õelusest, ning läks linnuna astmelt astmele hüpates keerdtrepist alla. 1 5 8 Pimedas keerdkäigus riivas ta küünarnukiga kedagi, kes torisedes kõrvale astus. Ta arvas selle Quasimodo olevat ja see tuli talle nii veider ette, et ta jooksis ülejäänud trepiosast alla nõnda naerdes, et ta kahe käega kõhtu pidi kinni hoidma. Ta naeris veel alla platsile jõudeski. Tänaval lõi ta jalaga vastu maad ja hüüdis: «Oh, armas ja auväärt Pariisi tänav! Neetud trepp, mis isegi Jakobi redeli inglitel hinge välja võtaks! * Mis ma küll mõtlesin, kui ma seda taevasse puurivat kivist vinti mööda üles jooksin? Kas kõik oli ainult selleks, et hallitanud juustu närida ja ülevalt torniaknast Pariisi kellatorne vaadata?»