NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
Mikiveri teine,
lavakooli VI lennuga sündinud „Libahunt” (1974), milles Tiinat mängisid
vaheldumisi kolm tudengit, aktualiseeris küsimuse oma rollile resp. valikutele
lõpuni truuks jäämisest; ka Tammaru Margusele ühes episoodis omistatud
Hamleti „Olla või mitte olla?”-monoloog mõjus viitena üldinimlikele
valikudilemmadele. 1970ndate keskpaiku lavastas Mikiver Draamateatris nii
radikaalset lääne dramaturgiat (John Arden, Kurt Vonnegut) kui ka Konstantin
Trenjovi revolutsiooninäidendi „Ljubov Jarovaja” (1977) – viimane pakkus
huvitavate näitlejatööde kõrval nii mõnegi kõneka kujundi, näiteks alatihti käsi
peseva revolutsionääri kujus peituva allusiooni leedi Macbethile (Neimar 1996: 6).
1343. aasta maarahva ülestõusu ajast pärit nelja eestlasest kuninga lool põhinev
Jaan Kaplinski näidend „Neljakuningapäev” tõstatas sümboolselt küsimuse
rahvuslikust eneseteadlikkusest (see teema oli 1970. aastate kultuuris