"trendijooni" - 1 õppematerjal

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

pikaajalisi mõõtmisi, tuleb kasutada niiskuslisa keskmisi suurusi (Joonis 7.24). Tihti on vaja teha niiskustehnilisi arvutusi erinevate niiskuskoormuste korral. Et selgitada niiskuslisa käitumist erinevate niiskuskoormuste juures, arvutati niiskuslisa muutus aasta jooksul erinevate välistemperatuuride juures ja leiti trendijoon külmale perioodile ja soojale perioodile nii, et külma perioodi keskmine niiskuslisa oleks vastavalt 1,0, 2,0, 3,0, 4,0, 5,0 ja 6,0 g/m3, Joonis 7.25. Trendijooni stiliseerides saab tulemuseks, et kui niiskuslisa muutub külmal perioodil 1 g/m3, siis muutub see soojal perioodil 0,5 g/m3. Puitkorterelamutest on niiskuslisa arvutussuurus (90 % tasemel) külmal perioodil (te  +5 C) +6 g/m3. See on võrdne teiste vanemates korterelamutes (suurpaneelelamud ja telliselamud) tehtud mõõtetulemustega. Soojal perioodil oli niiskuslisa +2 g/m3. Varasemate uuringutega võrreldes erinevad kõnesoleva uuringu tulemused sooja perioodi