A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Enne viige meid ... lahte. Me leppisime ju nii kokku, eks!»
Vastuseks andis kapten vajaliku korralduse meeskonnale ja kella seitsme paiku
hommikul heitis väike laev ankru määratud lahes.
Sõidu ajal jutustas Felton mileedile kõik, mis vahepeal oli juhtunud. Ta jutustas,
kuidas ta selle asemel et minna Londoni, oli kaubelnud väikese laeva, kuidas ta oli tagasi
tulnud ja roninud müüri mööda üles, asetades kivide vahele metallklambreid jalgadele
toeks, ja kuidas ta lõpuks trellideni jõudes oli sinna kinnitanud nöörredeli. Mis edasi
juhtus, seda mileedi teadis.
Mileedi omalt poolt püüdis Feltonit julgustada oma kavatsusi täide saatma. Kuid juba
esimeste sõnade juures ta nägi, et noort fanaatikut tuli pigem tagasi hoida kui õhutada.
Lepiti kokku, et mileedi ootab Feltonit kella kümneni. Kui ta selleks ajaks tagasi pole,
sõidab mileedi ära.
Kui Felton jääb vabadusse, tuleb ta mileedile Prantsusmaale järele ja nad kohtuvad
Bethune'i karmeliitide kloostris.