Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Ka ei
pruukinud härrastemaja olla põhiteljel, vaid peaallee suhtes nihutatud. Peaallee juurde kuulusid
kõrvalalleed. Parterite ümber olid võreaiad, leidus ka skulptuure ja teisi kivist vorme, kuid vähem
kui Lõuna-Euroopas. Skulptuurid olid tihti kullatud. Kanalitel ujus linde - lemmikuteks olid luiged.
Aedades leidus kõrvalaiakesi eri otstarveteks (nt lõhnaaed mõne bosketi sees), kasutati palju
lehtlaid, treliaaze ja ermitaaze. Armastatud elemendiks oli balustraad, mis pidi taotlema õdusust.
Hollandi aed oli enamasti piiratud müüriga, müüri äärde kujundati rohelised tunnelid, pügatud
hekid.
Lilledest kasvatati nt sibullilli, samuti lõhnavaid lilli (hüatsindid, nartsissid jt). Selgelt
hollandilikust omapärast räägib tulpiderohkus. Tulbid olid Euroopasse levinud Türgist.
Madalmaadesse ja Saksamaale jõudsid need 16. saj keskpaigas ja juba sama sajandi lõpul oli just
annaabi.ee 
