Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon
Omavoli ja seadusetuse vastu hakkasid võitlema riik ja kirik, kasutates rahu
institutsiooni. Jumalarahu (pax Dei) tekkis Prantsusmaal, kus aadlisõdu oli suures
ulatuses. Jumalarahu sisaldas loetelu rahupaikadest ja isikutest: kirikud, turud, relvitud
inimesed. Esialgu oli rahu üksikutes piiskopkondades, alates 1123. a määratleti aga
jumalarahu üldised eeskirjad. Varem oli idee levinud juba ka Saksamaale, seal üks
esimesi Kölni jumalarahu 1083. aastast. Levisid ka jumala vaherahud (treiega Dei),
millega määrati rahuperioode (kirikupühad, paastuaeg). Jumalarahu eeskujul hakkasid
ilmalikud valitsejad rakendama maarahu (Landfrieden). Kuninga pealesunnitud otsus
alamatele, hõlas kogu maa ala, kus kuningas viibis ning kuritegu loeti suunatuks mitte
otseselt kannatanu, vaid kuninga vastu. Keelati vägivald relvitute vastu, sinna alla käisid
ka juudid. Lisaks määrati rahukohad ja ajalised vaenukeelud. Esimene maarahu pärineb
aastast 1093. (nn Svaabi rahu).