Mees Vincist
Leonardo pani kirja lause, mis väljendas ilmselt tema nooruse unistusi: ,,Et ma
võiksin kaitsta vabadust, seda looduse suurimat kingitust, leiutan ma vahendid nii
rünnakuks kui ka kaitseks selleks puhuks, kui auahned türannid peaksid meile kallale
tungima."
Kõige meelsamini jooksis Leonardo eeslinna, seisis seal tundide kaupa
käsitööliste töökodade ees ja jälgis sellide, kangrute, värvalite, treialite,
mõõgameistrite, vöötegijate, seppade ja veskimeistrite igat liigutust. Teinekord heitis
ta vähemalt silmanurgastki pilgu haavaarstide ja
rändkirurgide kambritesse või vahtis lummatuna,
kuidas velsker lõikab ägaval linnakodanikul lõhki
paiset või tõmbab välja tema hammast.