Kas ülikool või kutseõppeasutus
Päevalehes tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Ta nõudis jõulist
kutsehariduse reformi riik peab kutseõppe rahastamist kahekordistama. Ning kui
noored ei taha omal soovil kutsekooli minna, tuleb neid sundida, vähendades vastuvõttu
ülikoolidesse.
Kummalisel kombel jätavad aga kutsehariduse kehvast mainest jutlustavad tööandjad ühe
osapoole mängust välja. Nende nägemuse järgi on süüdi vaid rumalad noored, kes selle
asemel, et õppida treialiks-santehnikuks, tahavad saada hoopis ärijuhiks-
suhtekorraldajaks. Ning teiseks pahategijaks on muidugi laisk ja lohakas riik, kes sel
kõigel sündida laseb. Keda aga tööandjad probleemi põhjusena ei maini, on nad ise.
Sest olgem ausad kutsehariduse kehv maine ei tulene eeskätt mitte kutsekoolide
kahvatust imagost, vaid ikkagi seal õpetatavate ametite viletsast reputatsioonist. Riik võib
ju kutsehariduse rahastamist kahekordistada ja korraldada kutsekoolidele kalleid PR-
annaabi.ee 
