W. & Barrett, P. (2002). Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Mihkla, K. & Tedre, Ü. (1980). Eesti kirjandus IX klassile. Tallinn: Valgus. Mänd, R. (2015). Sissejuhatus käitumisökoloogiasse. Tartu Ülikool. Mänd, R. (1998). Elukunstnikud. Tallinn: Huma. Mälk, V., Sarv, I. & Viidalepp, R. (1967). Eesti muinasjutud. Tallinn: Eesti Raamat. Männi, M. & Luhila, P. (2015). Eesti metsad kubisevad loomadest: vaata kaardilt, kus võid trehvata hunti, kus hirve. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://lemmik.postimees.ee/3307831/eesti-metsad-kubisevad-loomadest-vaata-kaardi lt-kus-void-trehvata-hunti-kus-hirve Pleijel, H. (1993). Ökoloogiaraamat. Tallinn: Huma. Repossi, G. (1984). Elu ja surma küsimus. Tallinn: Valgus. Turovski, M. (2016). Hunt - kõige õnnetum metsaloom. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://maaelu.postimees.ee/3476427/hunt-koige-onnetum-metsloom Vuorisalo, T. (1999)
roosa. Suur-kirjurähni saba on *Suur-kirjurähn teravatipuline ning väga jäik. Väänkael Händkakk Karvasjalg-kakk Kassikakk Kakulised Kassikakul on eriline hääl ja laul mis Täiskasvanud kassikaku ülapool on Kassikakke võib kostab klassikalise uhuuna kirju. Ruugel, kollakal või harvem trehvata rabamännikutes valkjal taustal on tumepruun piki-, ja avaramates harvem põikimuster. Labahoosuled okasmetsades. on roostekollase tüvikuga ja tipu lähedal musta põikmustriga.
annaabi.ee 
