Merekultuur ja etikett
niidikesi või terveid silmi, millega suitsutati oma võrku. Pahade vaimude peletamiseks
tulistati rippuvate võrkude suunas soola või mõnd muud rohtu, seda ei tohtinud keegi pealt
vaadata. Usuti ka võrkude äranõidumisse (võrgud kalatuks) ning oletatava nõiduja vastu
kasutati vastunõidust. Ja vastupidi - sõrulaste omaaegsed head kalasaagid seostati nende
nõidumisoskusega.
Võrku randa kandes oli hea enne, kui vastu juhtus siga või mees, halb kui jänes või naine. Kui
vastu trehvas halb inimene, mindi koju tagasi ja alustati rannateed uuesti või loobuti sel
päeval üldse kalaleminekust. Enne merreviimist tehti võrgule ristimärke, asetati sellele
pihlakaoksi, soola, muda, vahel isegi elus põrsas. Kes kuivama riputatud võrkude alt läbi
puges, pidi tagurpidi tagasi minema, maas lebavatest võrkudest üle ei astutud. Hooaja esimene
kala tuli merele tagasi anda, selleks osutunud siig või särg ennustasid kehva, latikas head
kalaaastat