SLÄNG
Need laenud hakkasid
keelde kerkima XVI sajandi teisest poolest kuni alamsaksa oli täeilikult välja jäetud. Saksa
laentüvesid on 486-520, s.o 8,77-9,39% kogu tüvevarast. Nende seas on aabits, ahv,
hangel-,(hangelda), heksel, hurraa, just, kamm, kett,kirss,kits,kleit, kritsel-
(kritselda),laadung, lihvi-, loss, lärm, naps, pirn, pits, prits, rehken- (rehken-da-), ring,
sahtel, siksak, sink, sitsi-, tisler, trehva-, vürts jt. On teada, et osa saksa laen , umbes 52-64
tüve, on baltisaksapärased. Näiteks: aasi-, juker-(juker-da), kiiker, kilter, klimp, krõll,
kutsar, murel, opman, purk, redel, redis, sahver, sirel, traksid, tärklis, värvel jt. Tänu
saksa keele vahendusele on eesti keelde tulnud suur osa rahvusvahelisest sõnavarast.
(Huno Rätsep 2002: 70-75)
Eelviimase laenukihtina jäävad soome laenud, mis on tänapäeval üsna levinud.
Need hakkasid keelde tulema XIX sajandi lõpus
annaabi.ee 
