EESTI KIRJAKEEL 17.-18.sajandil. Vana kirjaviis
sajandi algul
välja kujunenud raamatukeele kasutamist,
o
sai alguse ilukirjanduse keel.
o
Õpetliku sisuga tõlkemuganduslikud teosed said kalendri kõrval eestlasele
oluliseks lugemisvaraks,
o
poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730-1740 meeleparanduslik vaim, vagatsev ja
noomiv hoiak (Vierorth ,,Wiis head jotto..." 1740)
o
18. saj lõpus aga juba mahukad õpetliku sisuga teosed,
o
Willmanni tõlkemugandus ,,Juttud ja treggud" (sh rahvusvaheliselt tuntud valmid
ja õpetlikud mõistujutud, mis osaliselt rahva suulisse jutuvarasse läksid).
o
Keelekasutus võõrapärane ja varieeruv (mugandus lätikeelse eeskujul,
kodune Saaremaa Karja murrak)
o
Arvelius ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse- ramat", mõni algupärane lugu ka sees,
o
õpetav-manitsev (maaharimine, karjakasvatus, õppimise kasulikkus).
o