Priidu Beier
«Teinekord panen esimesed paar rida
kirja bussitalongile ja nikerdan siis kodus edasi. Ka bussis ja rongis on hea luuletada, vajan liikumist. Ma ei
saa luuletada laua taga.»
Beier on MoguÄi nime all kirjutanud skandaalseid küünilisi värsse, kuid identifitseerib end üdini
tundeinimesena. «Olen armastuses ja ideaalides pettunud lüürik,» ütleb ta.
Selle peale tundeinimene Beier nutab natuke. Ta on võimeline nutma treffneristidele kunstiajalugu õpetades
ja kodus ajalehte lugedes. Ta poetab pisaraid vanu fotosid vaadates ja erutub märjasilmseks mõnesse
tuttavasse paika sattudes.
Mismoodi sündis luuletus «Läbi saju» («Noku on norgus/ ja süda on kurb/ sajab ja sajab see maailm/
täis kustunud tuld// Väljas vaid pori/ suur hall minarett/ plangu pääle käib sorin/ koer laseb sääl
vett//...)?
Vaimusilmas tekkis selle luuletuse pilt vihmase ilmaga Kambjas köögiaknast välja vahtides, olin üksinda