Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus
Uut liigutust õppides suunab laps kogu oma tähelepanu liigutuse sooritamisele. Mida
tuttavamaks muutub liigutus, seda paremini suudab laps liigutustele lisada ka kõnet ja teisi
tegevusi. Last huvitab see, kui ta saab õpitud liigutust piisavalt palju korrata( P. Karvonen,
2003).
Liikumise eesmärk võib olla kehalise vormi või tervise mõjutamine, elamuste või kogemuste
saamine või vältimatu, vabatahtliku tegevuse sooritamine. Nende põhimõtete alusel saab
liikumist jagada treenivaks, tervistavaks, virgutavaks, harrastuslikuks, kasulikuks. Liikumine
võib olla ja sageli ongi tervistav või tervisele kasulik, kuigi selle eesmärgiks ei ole tervise
tugevdamine( I. Vuori, 1998).
Inimesel on kaasasündinud vajadus liikuda. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine imiku- ja
väikelapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust lapseeas peetakse alati
normist kõrvalekaldeks. Väikelaps jookseb, hüppab, ronib ilma erilise välise stimulatsioonita.