halvema poole. Kõik algas mai alguses, kui otsustasin natuke kaalust alla võtta. Ma polnud kunagi ülekaaluline, kuid vaadates internetis modellide pilte, tahtsin hirmsasti nendega kasvõi kuidagigi sarnane olla. Sõbrad, vanemad, tuttavad- kõik nad ütlesid mulle, et minu kehal pole midagi viga ja et ma pean ennast aksepteerima sellisina nagu ma olen. Loomulikult ma ei kuulanud neid ja alustasin dieediga ning tugeva treeninuga . Algkaal oli 60kg ja eesmärgiks oli kaaluda 55kg juuni lõpuks, et reisiks ja põhikooli lõpetamiseks ilus keha oleks. Sõin kolm korda päevas, nii et kõht ikka täis oleks ja kaal hakkaski vaikselt langema. Mai lõpus läksin tööle, kus töötasin igapäev teenindajana, et raha koguda oma reisi jaoks Kreeka. Igaüks teab, et teenindaja töö on väga raske ning päeva lõpuks ainuke soov, mis inimesel on, on magada. Ükshetk hakkasin märkama, et pole enam aega süüa
ka kõrgemaid eesmärke. 1.2 MARATONID Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala, kus jookstakse umbes 42 kilomeetrit, poolmaratonis joostakse 21kilomeetrit. See on tänava- või maantee jooks. Maratoni jaoks treenimiseks tuleks harjutada jalgu pikaajalise koormuse ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval. Samuti tuleks treeninuga sisse harjutada kiire ning rahulik jooks. Need parandavad vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust. Aeroobsed, rahulikud jooksud on vajalikud, kuna need aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal lisavad treeningkilomeetreid. Harjutused peaksid olema mitmekülgsed jõuharjutused, venitused, koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. Maratonijooksmiseks
annaabi.ee 
