· Koormuste pideva suurenemise vajadus Mida suurem on treenitus, seda väiksem on hüppeline areng kehalise töö võime puhul. Suurte koormuste vaheldumine "akumuleerimise" etappidega Eriti vajalik on selline treeningviis nt tippsportlastel. > Väiksemate intervalltreeningutega kutsutakse organismis esile sügava väsimuse periood, millele järgneb suurem, pikem puhkepaus, mis omakorda võimaldab suuremat superkompensatsiooni. Selle tulemusena, kuigi väikse kogusena, kasvab kehalise töö võime. > Tähtis on järgida sellist treeninguviisi makrotsüklites (nt aastatsüklis). 3. SPETSIIFILISTE TINGITUD REFLEKSIDE JA NENDE SÜSTEEMIDE KUJUNDAMINE · Uute liigutusvilumuste kujundamine. NB
Tema sõnul ei suuda ta kellelegi midagi õpetada, vaid ta saab ainult inimest panna mõtlema. Selline mõttekäik ongi praeguse coaching’u üks alustala. (Ülavere 2012) Ärisse jõudis coaching spordist, täpsemalt tennisest. 1970ndate aastate alguses jõudis Harvardi tennisemeeskonna kapten Tim Gallway järeldusele, et tema treenitavad saavutavad suuremat 4 edu, juhul kui õpetada neile seda, kuidas nad saavad ise õppida. Selline treeningviis osutus tõhusamaks kui ainult löökide või tehnika harjutamine, kuna siis on võimalik avastada midagi täiesti uut. (Ülavere 2012) Gallway selgitas välja, et kõige suurem vastane on tennisistil peas, mitte teisel pool võrku. Oma uuringute ja kogemuste põhjal kirjutas Gallway raamatu ’’The Inner Game of Tennis’’, mis saavutas suure edu. Edu põhjuseks oli avastus, et see, mis toob edu spordis, toob edu ka teistes valdkondades, sealhulgas äris