kehalise töö võime puhul. Suurte koormuste vaheldumine "akumuleerimise" etappidega Eriti vajalik on selline treeningviis nt tippsportlastel. > Väiksemate intervalltreeningutega kutsutakse organismis esile sügava väsimuse periood, millele järgneb suurem, pikem puhkepaus, mis omakorda võimaldab suuremat superkompensatsiooni. Selle tulemusena, kuigi väikse kogusena, kasvab kehalise töö võime. > Tähtis on järgida sellist treeninguviisi makrotsüklites (nt aastatsüklis). 3. SPETSIIFILISTE TINGITUD REFLEKSIDE JA NENDE SÜSTEEMIDE KUJUNDAMINE · Uute liigutusvilumuste kujundamine. NB! Tingitud refleksid kujunevad treenimise esimestel, algusetappidel ehk see tähendab, et juba algusest peale (nt lastegruppides) tuleb õpetada täpset ja õiget tehnikat. Hilisem tingitud reflekside ümberõpetamine on juba väga keeruline. · Kogu organismi kooskõlastamine lihastöö vajadustele.
põletavad väga vähe rasva. Põhjus on selles, et pingutavad kardiovaskulaarsed tegevused, millega kaasneb tugev jalgade põrutus, põletavad peamiselt suhkrut, sest keha annab lihastele kütuseks glükogeeni. Glükogeen on üks suhkru alaliike, mida keha säilitab lihastes, maksas ja vereringes. Kui keha tarvitab kütuseks suhkrut, ei põleta see rasva. Et lülitada keha ümber rasvapõletusreziimile, on vaja regulaarset, vähem pingelist kardiovaskulaarset treeningut. Sellist treeninguviisi nimetatakse aeglaseks, pikamaa kardiovaskulaarseks treeninguks. Selle hulka kuuluvad sihikindel, kuid mitte liiga jõuline ja pingutust nõudev käimine, aeglane sõrkimine või treening käimisrajal või velotrenazööril, kusjuures seda tehakse kolmveerand kuni tund aega. Treeningu mõte on selles, et selline tegevus paneb organismi lihastööks vajamineva kütuse võtma tagavarana kasutatavast kogutud rasvkoest. Põhjus, miks see treeninguvorm toimib, on füsioloogiline. Asi on lihase
annaabi.ee 
