Akadeemilise sõudmise üldised alused
reglementeeritud harjutamise meetodite alla kuuluvad ühtlusmeetod, vaheldusmeetod,
intervallmeetod ja kordusmeetod.
Sporditreeningu koormus on kehaliste harjutuste mõju organismile, mis kutsub esile organismi
funktsionaalsete süsteemide aktiivseid reaktsioone. Koormuse suuna määravad sealjuures
harjutuste kestus ja iseloom, sooritamise intensiivsus; puhkepauside kestus ja iseloom
harjutuste (seeriate) kordamise vahel; ning harjutuste hulk treeningutel, erinevatel
treeninguetappidel. Oma suunalt võivad koormused olla kas valikulised (seotud peamiselt ühe
79
funktsionaalse süsteemi mõjutamisega) või komplekssed (mõjutavad kahte või mitut
funktsionaalset süsteemi).
5.2 Treeningu periodiseerimine
Sporditreeningu ülesehitus jaguneb sõudmises järgmisteks struktuurideks:
1. mikrostruktuur: üksiktreeningu või väikese e. mikrotsükli (koosneb mitmest
treeningust) struktuur;
2
annaabi.ee 
