Elust Margus Hunt on eesti kettaheitja, kes sündis 14. juulil 1987 KarksiNuias. Ta on 205 cm pikk ja 2006 aastal kaalus 115 kilogrammi. Kergejõustiku juurde sattus Margus 1999. aasta sügisel, kui juhuslikult nägi ta pealt KarksiNuia staadionil treener Rein Ahuni treeningtundi. Ahun kutsus teda kohe selles treeningus osalema andis ketta pihku ja läksidki kettasektorisse. Algusaastatel ei läinud tal kettaheites nii hästi kui praegustel kõrvalaladel kuulitõukes ja vasaraheites. 2000. aasta hooajal oli tema nö paraadalaks vasaraheide sel hooajal võitis Eesti Meistrivõistlustel Bvanuseklassis vasaraheites teise koha. Samal võistlusel kettaheites ei pääsenud ta aga finaaligi.
Nimi: Kliendi andmete parandamine Tegutsejad: Klient Kirjeldus: Kliendi andmed puuduvad, siis süsteem algatab kasutaja õiguste kontrolli ning parandab andmed. Nimi: Päringu tegemine kliendi kohta Tegutsejad: Klient, treener Kirjeldus: Kõikidel kasutajatel on võimalus saada informatsiooni kliendi kohta. Klient saab teha ainult enda kohta, aga treeneritel kõigi klientide kohta. Nimi: Isikukaardi loomine Tegutseja: Klient Kirjeldus:Klient soovib registreerida treeningtundi. Süsteem kontrollib kasutaja õigsust ning klient registreerib end treeningule. Klient loob isikukaardi. Nimi: Kliendi pääsme täitmine Tegutseja: Treener Kirjeldus: Treener täidab pääsme. Süsteem kontrollib kasutaja õigsust ning treener täidab pääsme. Nimi: Päringu tegemine isikukaardi pääsmete kohta. Tegutsejad: Klient, treener Kirjeldus: Tegutsejad soovivad vaadata pääsme isikukaarti ja süsteem alustab kasutaja õigsuse kontrollist. Süsteem kuvab pääsmed.
• valdab aeroobika spetsiifi list harjutusvara ja terminoloogiat nii inglise kui ka eesti keeles ning oskab seda treeningtunnis sihipäraselt kasutada; • oskab planeerida ja läbi viia erinevaid treeningtunde, arvestades treenitavate ettevalmistuse taset, tervislikku seisundit ja iga; • oskab loogiliselt üles ehitada ning õpetada liikumiskombinatsioone; • oskab harjutusi ohutult sooritada ning õpetada õiget hingamist; • oskab juhendada treeningtundi visuaalselt (kätemärgid) ja verbaalselt (õige terminoloogia, lühikesed ja selge diktsiooniga selgitused); • oskab jälgida rühma ning vajadusel parandada vigu (tagasiside kohene, mitteisikuline, informatiivne – kahe positiivse sõnumi vahel üks korrigeeriv); • oskab kasutada oskuslikult treeningvahendeid, peegleid, muusikaaparatuuri (mikrofon, muusika ja hääle tugevuse reguleerimine); • oskab valida sobiliku tempoga muusikat ning sooritada harjutusi õigesti muusikasse;
annaabi.ee 
