päritoluga) 5) Mitmendal treeningjärgsel päeval kasvab lihas kõige intensiivsemalt: 1, 3 või 5? - 3. päeval 6) Milline peab olema harjutuse sooritamise tempo? - Mõõdukas, mis ei segaks keskendumist 7) Nimetage viis taastumisvahendit? - Saun, massaaz, ujumine, toit, meelelahutus, magamine, mediteerimine, jooga, ... 8) Kui pikk on organismi kohanemisvõime ühele treeningkavale? - 4-8 nädalat (vastavalt inimtüübile: koleerik 4 nädalat; flegmaatik 8 nädalat) 9) Nimetage atleetvõimleja kolm peamist eesmärki. - Tippu pürgiv, harrastav ja raviv-taastav 10) Nimetage ühele lihasgrupile sooritatav üks baas- ja üks formeeruv harjutus. - Rinnalihased: B rinnalt surumine, F käsikutega lendlemine Biitseps: B püsti kangiga küünarvarrest kõverdamine, F biitsepsmasinal
Joonis 11. Katsepäevad ajateljel. Katsepäevadel toimiti järgmiselt (kogutud andmed siin ja edaspidi vt lisa 5): • Hommikul mõõdeti SLS lamades ning püsti (vt ptk 1.3.3.),märgiti üles, mitu päeva tagasi oli viimane treeninguvaba päev ja hinnati väsimustunnet skaalal 1-5. • Treeningud sooritati pärast kooli teisipäeviti ja neljapäeviti (sest nendel päevadel köetakse sauna) kl 15 ja 19 vahel vastavalt treeningkavale ja väljakujunenud rutiinile; 25 kasutatavateks treeningmeetoditeks (vt ptk 1.5., 1.6.) olid aeroobne jooks või suusatamine (mõnikord lisati lühikesed spurdid treeningu lõppu), tsükliline tempo- vastupidavust arendav treening joostes või imitatsiooni tehes (mäest üles suusasammu imiteerimine, koos keppidega), erinevad intervalltreeningud joostes või suusatades ja