Kehaline aktiivsus
efektiivsemaks. Kogu organismi vereringe paraneb ning ka hapnikuvarustus. Puhkepulss ja
mõõdukalt tõusnud vererõhk langevad, väheneb südame rütmihäirete tekke võimalus ning risk
haigestuda südame ja veresoonte kroonilistesse haigustesse. Tekib suurem vastupidavus
kehalisele koormusele, koormustajumus väheneb.
Südame ning veresoonkonna mõjutamiseks peaks treening haarama suuri
lihasegruppe, südame löögisagedus peaks olema 130-150 lööki minutis, treenimissagedus ~3
x nädalas 20-30 minutit.
Mõju kopsudele
Tegeledes kehalise aktiivsusega muutuvad rindkere lihased tugevamaks. Tugevad
lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku. Õhk hingatakse
jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse.Samuti tagab treenimine hea rühi. Hea
rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel.
Mõju koerakkudele
annaabi.ee 
