Kehaline aktiivsus täiskasvanutel
südamelihase töö muutub efektiivsemaks . Kogu organismi vereringe paraneb ning ka
hapnikuvarustu s. Puhkepulss ja mõõdukalt tõusnud vererõhk langevad, väheneb südame
rütmihäirete tekke võimalus ning risk haigestuda südame ja veresoonte kroonilistesse
haigustesse. Tekib suurem vastupidavus kehalisele koormusele, koormustajumus väheneb.
Südame ning veresoonkonna mõjutamiseks peaks treening haarama suuri lihasegruppe, südame
löögisagedus peaks olema 130-150 lööki minutis, treenimissaged us ~3 x nädalas 20-30 minutit.
Mõju kopsudele Tegeledes kehalise aktiivsusega muutuvad rindkere lihased tugevamaks.
Tugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku. Õhk
hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine hea rühi.
Hea rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. Mõju koerakkudele
Teadlased on kindlaks teinud, et väga hästi treenitud inimestel paraneb koerakkude võime
annaabi.ee 
