NEUROLOOGIA-EKSAMIKS
ebastabiilsus) võivad lisanduda mittemotoorsed sümptomid: psühhiaatrilised ja autonoomse
närvisüsteemi häired.
Kliinilises pildis domineerivate sümptomite alusel saab eristada treemor-dominantset ja akineetilis-
rigiidset vormi. Haigus progresseerub, põhjustades süvenevat liikumispuuet ja sellest tulenevat
funktsionaalset häiret. Akineetilis-rigiidse Parkinsoni tõve korral tekib liikumispuue kiiremini kui
treemordominantse vormiga. Väljakujunenud haiguse korral vajavad osad patsiendid abivahendeid ja
kõrvalabi. Olulisteks teguriteks igapäevase eluga toimetulekul on posturaalne häire ja dementsus.
Parkinsoni tõbi ei lühenda eluiga, kui patsient saab adekvaatset ravi.
Algab siis kliiniline pilt rahutreemori, rigiidsuse, hüpo- bradükineesiaga ja edasi tulevad hüpomiimia..
ja viimasena lisanduvad sümptomid nagu psüühika omad ja autonoomse düsfunktsiooni omad.
Ravi
Lisa uuringud: MRT, KT, PET, SPET.
1
annaabi.ee 
