Eesti rahvariided
pulmadeni karusnahkse äärega talvemütsi. Pulmatseremoonia keskne sündmus oli mõrsjale naise
peakatte pähepanek linutamine ehk tanutamine. On teateid eriliste nooriku (lapseta abielunaise)
peakatete kohta, nt Mustjalas kandis noorik kuni lapse sünnini ülli ja seejärel sai tanu.
Abielunaise peakate pandi pähe samuti lapseootel tüdrukule. Lapsega tüdruku pott- või
kabimütsil puudusid paelad ja abielunaise mütsi äärt kaunistav kitsas pitsääris treemel.
Oluline abielule viitav märk oli põll, vähemalt mandri-Eesti valdavas osas. Põlle sai pruut
linutamisel ja pärast seda ei tohtinud ta põlleta tööl ega peol olla. Neidudele oli põlle kandmine
häbistav, sest põll seoti ette last ootavale tüdrukule. Tava tulenes viljakusmaagiast ja sellega
2
seotud kaitseotstarbest. Raseda naise rõivastuses peeti põlle kõige olulisemaks. Mõnel pool
annaabi.ee 
