Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Sama teema juurde
võiksid käia ka representatsioonid või Henrikust alguse saanud ilukirjandus, kus väideldakse
autoriga.
Kroonika kui traumakirjandus: analüüsitakse traagilisi üleelamisi nii indiviidi kui ka rahvagrupi
tasandil, nt koonduslaagri kogemus. Ka Eesti rahva ajalugu on võimalik kirjeldada traumaatilise
2
kogemusena. Nii saab ka kroonikat käsitleda kui traumateksti – kirjeldatakse koloniaalsest
vaatepunktist ühele rahvale põhjustatud kannatust. See on jätnud alaväärsuskompleksi meie
rahvuslikku enesemääratlusse.
Lähenemisvõimalused „Liivimaa kroonikale”:
Henriku sõna, negatiivne hoiak;
representatsioonid, kriitikud, ümberkirjutajad – postiivne;
analüütiline traumatekst.
Protestantlik filosoofia on Balthasar Russowi Liivimaa kroonika (1578) aluseks – rõhutab
religiooni rahvalähedust, emakeelse hariduse tähtsust