Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Selgroovigastuse põhiteraapia seisneb hingamise ja vereringe tagamises ja säilitamises. Seetõttu
tuleb vajadusel varakult viia patsient juhitavale hingamisele ja rakendada šokiteraapiaks vajalikke
meetmeid. Perifeerse motoorika, verevarustuse ja tundlikkuse kontrollimine ning
lülisambapiirkonna uurimine deformatsioonide, tursete, hematoomide ja palpatoorse valu suhtes,
on enne patsiendi intubatsiooni tingimata vajalik.
Lülisambavigastuse kahtluse korral (iga teadvusetu traumapatsient, polütrauma, viitav trauma-
mehhanism) peab patsienti transportima väga ettevaatlikult. Eelkõige tuleb vältida lülisamba
pööramis- (väänamis-), painutus- ega venitusliigutusi, tõstmisel kasutada ühe tüki printsiipi
(kolju, rinnakorv ja jalad on küljepoolt vaadatuna ühel joonel). Transpordiks sobib kasutada
kühvelkanderaami.
Kui kühvelkanderaam puudub, tõstetakse patsienti vähemalt nelja inimese abil.. Selgroog
stabiliseeritakse sündmuskohal kaelalahase ja vaakummadratsi abil