aprillil 1945 jäi Hitleri mõttemaailma keskpunktiks juutide hävitamine. · Iseloomustavad jooned. Kuid terrorit ja repressioone rakendati siiski üsna valivalt. Töölisi, kes olid astunud vasakpoolsetesse parteidesse, saadeti tuhandete kaupa koonduslaagritesse, eriti uue reziimi esialgse kujunemise aegu 1933. aastal. · Juudid langesid põlatud vähemusena terrori alla. · Aastate 1938 ja 1943 vaheline ajajärk oli kõige saatuslikum Saksamaa traumaatilises hilisajaloos. Need olid aastad, mil Hitleri võim oli absoluutne. · 1943. aasta algul kannatas Hitler jäiga vastuseisu ajal kindralitega tõsise närvide ülepingeall. · Sel ajajärgul sõi Hitler üksinda ja lahkus oma siseruumidest nii harva kui võimalik. · Ta magas halvasti. Tema ainsaks puhkuseks olid lühikesed jalutuskäigud koeraga. · Sõja kahel viimasel aastal meenutas Hitler üha enam inimvaret. · Tema kalduvust raskemeelsusesse soodustas
Riigipresidendi allkiri polnud enam vajalik. Kuigi esimeste kuude jooksul käis kabinet tihti koos, polnud Hitleril pärast reziimi võimu kindlustamist selliste kokkutulemise järele enam soovi ega vajadust. Juba 1933. aasta suvel kehtestati seaduseelnõude vastuvõtmise uus kord, mille järgi polnud enam vaja ministrite eelnev arutelu. Järgmiste aastatega Hitleri võim ainult tugevnes. Aastate 1938 ja 1943 vaheline ajajärk oli kõige saatuslikum Saksamaa traumaatilises hilisajaloos. Need olid aastad, mil Hitleri võim oli absoluutne. 1938. aastal veebruaripöördega kindlustas Hitler oma ülemvõimu relvajõudude, riigi niisuguse institutsiooni üle, mis oleks veel suutnud teda kukutada. Tema võimutäiusel ei olnud enam seaduslikke piiranguid, ühtegi vähegi tähtsat otsust ei saadud vastu võtta ilma tema heakskiiduta, mitte ükski organisatsioon ei kujutanud talle hädaohtu. Saksamaal sai juutide kohtlemise radikaliseerimise uue laine signaaliks