Ludwig Wittgenstein
Õpingute ajal kaotas ta usu Jumalasse. 1906. aastal läks ta
õppima Charlottenburgi tehnikakõrgkooli mehhaanikainseneri ametit. 1911. aastal õppis
ta lühikest aega Jenas loogika rajaja Gottlob Frege juures. Doktorikraadi sai ta
Manchesteri Ülikoolis. Peale seda reisis ta Euroopas ring ning elas mõnda aega Norras.
Esimese maailmasõja ajal läks ta vabatahtlikuna Austria-Ungari armeesse. Ta
autasustati kolme medaliga.
Peale sõda töötas ta algkooliõpetajana Trattenbachis ning algas tema põhiline
loominguperjood. Enne Teise maailmasõja algust töötas ta filosoofiaprofessorina
Cambridge'is.Teise maailmasõja ajal töötas ta kahes haiglas uksehoidja ja
laboriassistendina.
1947. aastal lahkus ta filosoofiadoktori ametist ja reisis mitmel korral Iirimaale.
1949. aastal avastati tal eesnäärme vähk. Wittgensteini 62. sünnipäeval ütles arst et tal on
elada vaid paar päeva.Ludwig Wittgenstein suri 29. aprillil 1951. aastal