Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
Ta
mõistis, et inimesed ei lähtu majanduslike otsuste langetamisel mitte oma ratsionaalsest
heaolust, vaid sellest, mis on nende jaoks ihaldusväärne. Tema seeneniite pidi Schopenhaueri
ja Kantini tagasiulatuv väide, et eelistuste alusmüüril rajaneb kogu ökonoomilise käitumise
mudel, sai tänapäevase mikroökonoomika nurgakiviks ja lõhkus majandusteaduse ja
utilitarismi vahelise vankumatu liidu.
Oma teoses ,,Trattato di sociologia generale" (1916) pakkus ta välja ka uue paradigma, mis
on tuntuks saanud Pareto Optimaalsuse nime all ja mis püstitab hüpoteesi maksimaalselt
rahuldatud ühiskonnast. Pareto Optimaalsus kujutab olukorda, kus ühegi osapoole soove ei
saa täita ilma kellegi teise huvisid kahjustamata. Sellesse laia rakendust leidnud
kontseptsiooni pisut süvenedes on võimalik aru saada, miks Pareto küll tunnustas
annaabi.ee 
