SISEEHTIUS: DORSAAL- JA VENTRAALOSA (PIKLIKAJU SAMANIMELISTE OSADE JÄTKED) DORSAALOSA - fülogeneetiliselt vanem – aksiaalosa - sisaldab alaar- ja basaalplaadi materjali Tuumad Trapetskeha hallaine - corpus trapezoideum (C4) – paikneb vahetult ventraalosa taga - koosneb kuulmisimpulsse juhtivatest närvikiududest väikestest hallaine kogumikest - närvikiudude ümberlülitustuumadest – nucleus olivaris superioris (C5), nuclei corporis trapezoidei (C6) - trapetskeha kiud ristuvad keskjoonel ja lähevad üle lateraalsilmuseks – lemniscus lateralis (BC7) - lateraalsilmuse kiudude vahel on samuti hallaine – nuclei lemnisci lateralis Kraniaalnärvide tuumad - BC V, VI, VII, VIII Retikulaarformatsiooni hallaine VENTRAALOSA - fülogeneetiliselt noorem - sisaldab suhteliselt rohkem valgeainet Fibrae pontis longitudinales - silla pikikiud, mis kuuluvad püramiidteele (BC8) või kortikopontiinteele (B9)
Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites. 1.3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee: Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis 3. Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus) 4. Neuroni keha: colliculus inferior, corpus geniculatum mediale 1.3.2 N. vestibularis, aferentne Tasakaalutee/vestibulaartee: Perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullarises ja maculas. 1. Neuron: ganglion vestibulare, meatus acusticus internuse põhjas. 2. Neuron (lõpevad tsentraalsed jätked): n. vestibularise tuumades nucl vestibularis superior, inferior, medialis, lateralis
annaabi.ee 
