Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Stimulaator on näidustatud
nii aeglaste (bradükardsete) kui ka kiirete (tahhükardsete) rütmihäirete korral, samuti
südamepuudulikkuse korral (nõrk pumbafunktsioon). Kõigi nimetatud näidustuste korral on
meditsiini käsutuses tehniliselt täiuslikud, implanteeritavad stimulaatorid. Erakorralises
meditsiinis kiirabi etapil piirduvad stimuleerimise näidustused peaaegu eranditult bradükardiliste
rütmihäiretega.
Südame stimuleerimiseks kasutatakse ühelt poolt transvenoosseid (Eestis haiglaeelses etapis
harva kasutusel), transösofagaalseid (Eestis kasutusel) ja transkutaanseid ehk väliseid
stimulaatoreid (Eestis enim levinud haiglaeelses etapis). Kuigi näidustuse südamestimulaatori
järele määrab kiirabibrigaadi vastutav liige või haiglas arst, on ka erakorralise meditsiini tehnikul
vaja hästi tunda kasutatavaid seadmetüüpe.
Millised nupud defibrillaatoril on seotud stimulaatori funktsiooniga?
Kuidas käivitada stimulaatorit?