Enrico Fermi Enrico Fermi (1901 1954), silmapaistev Itaalia ja USA tuumafüüsik, Nobeli preemia laureaat. Peetakse üheks 20. sajandi tippteadlastest. Füüsikadoktori kraadi omandas Pisa Ülikoolis 1922. a. Peamised teadussaavutused: elementaarosakeste statistika, praegusel ajal tuntud fermionide kohta kehtiva Fermi statistika nime all, (1927), tuumade -lagunemise teooria (1934), tehisradioaktiivsus ja tuumamuundumised aeglaste neutronite toimel ning transuraanide tekitamine (1934), mille eest sai Nobeli füüsikapreemia 1938. Emigreerus 1938. a. USA-sse, kus töötas Columbia Ülikooli ja hiljem Chicago Ülikooli professorina. Juhtis maailma esimese juhitava tuumalõhustumise reaktori ehitamist ja käivitamist Chicago Ülikoolis 1942. a. Osales tuumarelva loomisel Manhattani projekti füüsikute meeskonna ühe juhina. Salastatuse tõttu anti talle koos Leo Szilardiga 1944. a. esitatud esimene tuumareaktori patent alles 1955. a.
energiakandjate kasutuselevõtmine). Seepärast moodustabki tegeliku rikkuse fosforiidi ja diktüoneemakilda üheaegne, kompleksne ärakasutamine. Ainuüksi Toolse fosforiidi leiukoha diktüoneemakildas sisaldub arvestusliku reservvaruna 27 149 tonni uraani, 57 000 tonni molübdeeni, 147 000 tonni vanaadiumi. Lisaks neile tuleb kaeverikkuste hulka arvata loomulikult ka fosforiit ja kilt ise. Kabala kaeveväljas on prognoosvaruna strontsiumi 851 300 tonni, transuraanide prognoosvaruks 237 400 tonni, jne, "Eesti maapõuerikkusi", R. Raudsepp jt, Tallinn, 1993. Pole mingil juhul usutav, et NL aegadel kavandati üksnes fosforiidi tootmist, sest kaasnevad rikkused haruldaste metallide kujul on hoopis suurema väärtusega. Kui juba NSVL, maavarade poolest kõige rikkam riik maailmas, kavandas mastaapseid kaevetöid Rakvere maardlas, siis on see tõestus selle kohta, et põhjust oli. 9. Eesti põllud on välja puhanud, n
annaabi.ee 
