Kanti filosoofia, "Prolegomena" analüüs 2. osa
üldine ja paratamatu tunnetus küündida kaugemale meelelisuse piiridest.
Teisest küljest, niisamuti kui mõtted ilma kaemusteta on tühjad, on ka (nii jätkub eelpool
tsiteeritud lause) “[..]aistingud ilma mõisteteta […] pimedad (sõgedad – blind)” (A 51 / B 75).
Tunnetus ei ole ei mõtlemine ega tajumine eraldi, vaid mõtlemine ja tajumine nende
vastastikkuses seoses ja see seos saab olla uurimisvaldkonnaks üldisele teadusele igasuguse
tunnetuse võimalikkuse tingimustest – transtsendentaalfilosoofiale.
Kuid niisugusel lähenemisel on oma hind. Kant käsitleb meie tajusid, mida me kogeme
enamasti ju terviklike ettekujutustena, vormitu, “meeleliste muljete toorainena” (B 1), millele
mõtlemisel tuleb alles anda esemete ühtsus ja kuju, millistes me kõiki neid asju tunneme.
Kogetud tegelikkust tuleb alati käsitleda ka “meie” poolt vormitud, mitte aga lihtsalt eest-
leitud tegelikkusena.
Kanti nimetab oma lahendust teadusliku teadmise võimalikkuse probleemile koperniklikuks
annaabi.ee 
