19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
võimalikkuse tingimused. Seda teevad ka samad analüütikud, kes Strawsoni raamatut
järgivad. Erinevus on, et Kant pretendeeris oma analüüsis lõplikule põhjendusele. Selgus, et ei
ole lõplikku põhjendust sellele, mis on ratsionaalne. Analüütika järgib Kanti traditsiooni, aga
nõrgendab pretensiooni, kus proovitakse leida ratsionaalseid aluseid, aga ei püütud lõplikku
põhjendust leida.
(3). transtsendeeriv, „kõiki ruumilisi ja ajalisi piiranguid ületav“. Selline filosoofia, kus
räägitakse tajudest jm, samas kui pragmatistlik ja hermeneutiline – ratsionaalsus on olemas
küll, aga see on vastavalt praktikas, keeles, kultuuris (subjektist väljaspool), ja mis loob
subjekti elumaailma. Paradigma muutus, keelelinepööre, objektiivne vaim (Dilthey),
kommunikatiivne mõistus (Habermas).
(4).
Kohahoidja(5). On teatud filosoofiline element teaduste sees ja see on see, millega filosoofia