KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA
vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis.
1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed.
Vedelikuruumid saab jaotada:
* ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi
sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf,
seedesüsteemi ja kuseteede vedelik.
* intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist.
* transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik,
tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik.
Keha vedelikuruumide maht on suht. konstantne, kuid vesi on selle sees liikumises.
Veebilanss – sisendi ja väljundi suhe. Organismi lisanduva ja väljutatava vee hulk on
tavaliselt võrdsed. Keha veevajadus sõltub ainevahetuse intensiivsusest:
* madal ainevahetustase – vähe vett, vana loom * aktiivne – palju vett, noorloom
annaabi.ee 
