vedelikku. (Soolad ja vesi on osmolaarsus vähenes, suurenes, põhjustab see vee taasakalus) See võib toimuda põhjustab see vee väljaandmist rakkust. ekstratsellulaarvedeliku sissevõtmise rakkudesse. kaotamise tagajärjel (näiteks Vee soolaga läheb rakkust ära verekaotus) või Organism kaotab et taasakalustada transtsellulaarsevedeliku rohkem soolat soolasisaldust kus on vaja. ülemäära suure kaotuse puhul (näiteks kõhulahtisus, kauakestev Vee läheb rakkudesse, et oksendamine jt.). taasakalustada soolasisaldust HÜPERHÜDRATATSIOON ISOTONILINE HÜPOTOONILINE HÜPERTOONILINE Vee ja soolade suurenenud Selline häire tekib siis, kui Tekkida võib siis, kui
isotooniaks. Vähenenud osmootse kontsentratsiooni korral on tegemist hüpotoonilise, suurenenud osmolaarsuse korral hüpertoonilise hälbega. Nende klassifitseerimistunnuste järgi on võimalikud tasakaalus olevast bilansist kõrvalekaldumise 6 vormi. Dehüdratatsioon * Isotooniline dehüdratatsioon tekib alati siis, kui organism kaotab isotoonilist vedelikku. See võib toimuda ekstratsellulaarvedeliku kaotamise tagajärjel (nagu näiteks verekaotus) või transtsellulaarsevedeliku ülemäära suure kaotuse puhul (nagu näiteks kõhulahtisus, kauakestev oksendamine jt.). Kuna seejuures ekstara- ja intratsellulaarruumi osmootsed vahekorrad ei muutu, jääb rakusiseruum mõjustamata. Seepärast kujundab kliinilist pilti vereplasma mahu vajak (hüpovoleemia) koos vereringehäiretega (tahhükardia, vererõhu langus, kalduvus kollabeeruda kuni hüpovoleemilise sokini). * Hüpotooniline dehüdratatsioon. Kui pärast isotoonilist mahukaotust tekkinud janu
annaabi.ee 
