Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism
teooria. Meie jaoks on olulised „Kriitilised fragmendid“ ja „Fragmendid“. Seal kajastub
kriitika välja poole aga ka enda pihta. Schlegel valib teose vormiks kummalise kuju ->
fragmendi. Teosed koosnevad mõttekildudest. Fragment on romantikute loodud vorm, mis
on romantismile ka väga omane. Ta seab kunsti tegelikkusest kõrgemale. Seda võib teha
iroonia läbi. Schlegeli järgi peaks kunstnik tegema pidevat pidevat nalja (aga mitte
labast!) ja see peab olema transtendentaalne (teadvusele kogemusest sõltumatult omane).
Sinna hulka kuulub ka autori suhtumine iseendasse. Üks romantilise iroonia kuulsamaid
näiteid on Puškini „Jevgeni Onegin“. Romantiline poeesia on Schlegeli järgi vaba ja kuulab
ainult poeedi tahet. Schlegel leiab, et poeesia uueneb pidevalt. Hiljem sai Schelegelist üks
Euroopa tähtsamaid sanskritolooge.
Romantikute jaoks on elu ja kunst eraldi. Loominguline isik ei ole mõõdetav eluseaduste
järgi.