Eristatakse siseriiklikku ja rahvusvahelist tööjaotust. Arenenud riigid on spetsialiseerunud tööstuskaupade ja mitmesuguste teenuste tootmisele, arengumaad loodusvarade ja põllumajandusliku toorme ekspordile. Suur hinnavahe nende kaubagruppide vahel süvendab majanduslikku ebavõrdsust arenenud ja arengumaade vahel. transpordigeograafiline asend – Piirkonna asend tähtsamate transportteede, sadamate, lennuväljade suhtes Fordism – tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil standardsete suhteliselt madala hinnaga kaupade tootmisel Toyotism – kulusäästlik tootmine, et vältida raiskamist ja parandada kvaliteeti ning vältida ületootmist. Paindlik väikeste partiide liinitootmine, mis kasutab otsesidemeid tarnijatega ning väldib vaheladusid. Ettevõtlusklaster e. kobar – sarnastel tegevusaladel tegutsevate või üksteise
*Lahkuvad peamiselt mehed, soolised disproportsioonid oht *Kaotatakse haridusinvesteeringud *Suurem surve sotsiaalsfäärile 11.LINNASTUMISE ISELOOMULIKUD JOONED JA ERINEVUSED ÜHISKONDADES a) Agraalühiskonnas Linnad tugipunktidena hakkasid tekkima ühiskonna kihistumise tulemusena. Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis Itta, Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid b)Industriaalühiskonnas Väga kiire linnastumine. 16 18 saj. *I Etapp Euroopas kasvasid vanad linnad ja tekkis palju uusi. Tekkisid esimesed miljonilinnad. Pariis, London. Fifty fifty rahvastik, maal ja linnas *II etapp 19 20 saj algus Uusi linnu tekkis vähe, aga suurlinnad laienesid eeslinnadesse, liites neid linnastuteks. Toimus
annaabi.ee 
