Eesti keskaeg
kalalauad. Seal asus ka linna kaal. Korra järele valvas turufoogt. Turukaubandus oli
eelkõige mõeldud linnaelanike varustamiseks ja vaba. Kauplemist mujal linnas üritati
takistada. Väikekaupmehed käisid maal, pakkudes talurahvale eluks vajalikke kaupu.
Mõisnik oli see, kes linnakraami talupoegadele edasi müüs (Kallimalt, omakasu?).
Maal olulised keskused olid kõrtsid, mille kaudu turustati õlut, toiduaineid.
Kirikupühade laadad. Transiitkaubandus - Peamiselt kaupu transporteeriti
merelaevadel. Liivimaale seilavad laevad olid hollandlaste, lüübeklaste või teiste
mereäärsete hansalinnade omand. Kaubalevad puudusid Liivimaa Saksa ordul, kuid
oli olemas Saare-Lääne piiskopil Münchhausenil. Laevesõit oli kõige odavam, kuid
kõige riskantsem (sõjad, röövretked). Esialgselt kaupmees ja kaup rändasid koos, kuid
hiljem kaupmees jäi koju ning saatis oma teenri või esindaja.
Kaubaartiklid- Läänest: sool (Prantsusmaa, Lüneburg), kangad (Flandria), heeringad
annaabi.ee 
