Yom Kippuri sõda
ja abisaadetisi.
USA juhid uskusid sõjategevuse alguseajal, et sõjakulg pöördub kiirelt paremini relvastatud ja
varustatud Iisraeli kasuks, ja et araablaste väed suudetakse 72h-96h jooksul tagasi lüüa. Seoses
sellega koosnesid USA saadetud varud laskemoonast (peamiselt tanki- ja õhutõrje laskemoonast). 9
oktoobril aga sai selgeks, et kiiret pööret sõjakulgemises oodata ei ole ja et Iisraeli kaotused on
oodatust suuremad. Vastuseks Nõukogude Liidu transportabile Egiptusele andis president Nixon käsu
USA õhulendudeks, mis aitaksid asendada kaotatud varustust. Iisrael hakkas varusid saama alates 13
oktoobrist. Abraham Rabinovich on öelnud, et kuigi ameeriklaste transportlennud koheselt ei
asendanud kaotatud varustust, siis sellegipoolest võimaldas see Iisraelil julgemalt kulutada seda mis
neil olemas oli.
ÜRO Julgeoleku Nõukogu kiitis 22 oktoobril heaks resolutsiooni 338, millega kutsus kõiki osapooli
üles relvarahule