Infoühiskond: tööstusühiskond
Tõsi on see, et kõikides nendes infoühiskonda puudutavates harudes on kõige suuremal osal
kõrgharidus ligi 80% töötajatest. Aga kui mõelda sellele koguarvule, kui palju töötajaid
kokku on, siis on see märkimisväärselt väikene protsent.
Seoses sellega ei näe autor erilist tulevikku Eesti Vabariigil infoühiskonnana. Kui me teame
ka fakti, et väljaränne on suurenenud ja kõik kelledel on vähegi teadmisi selles valdkonnas
arendavad neid mujal maailmas.
Kõik muu, mis hõlmab transporditootmist, erinevate aparaatide tootmist, naha- ja
tekstiilitootmist, seal on töötajate arv ühes tootmisharus ligi 5000 töötajat haru kohta.
Kelledest on vaid ligi 25% kõrgharidus.
Sellise statistika järgi oleks Eestil kasulikum mõelda oskustööliste koolitamise ja õpetamise
peale.
Kui haridusega seotud töötajaid on ligi 55 tuhat, siis peaks olema piisav arv õpetajaid, kes
saaksid koolitada oskustöölisi. Ainukene, mille peale riik peaks rohkem panustama on see, et
looma õppeasutusi.
annaabi.ee 
