Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest
suurima osa moodustasid energiamaksud.
• Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.
• Alates 2009. aastast on keskkonnamaksude osatähtsus Eesti SKP-st langenud ja 2015.
aastal moodustasid keskkonnamaksud SKP-st 2,75%, jäädes siiski Euroopa Liidu keskmisest
(2,5%) kõrgemaks.
• Lisaks energia-, saaste-, ressursi- ja transpordimaksudele maksid ettevõtted ka maavara
kaevandamisõiguse tasu, mida rahvamajanduse arvepidamise reeglite järgi ei käsitleta
maksuna, vaid hoopis rendina ning see jääb maksulaekumise arvestusest enamasti välja nii
Eestis kui ka rahvusvahelistes võrdlusandmetes.
Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid
• Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist
• Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse
kasutamist
• Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist